Koera võtmine on tõsine otsus ja küpseb vahel aastaid. Kui koju tuleb labradori retriiver, vajab see sügavat läbi mõtlemist ja kõigi pereliikmete absoluutset nõusolekut.

labradori retriiver

 

KAS LABRADORI RETRIIVER SOBIB MULLE?

On asju, mida peaksid labradori retriiverite kohta teadma.

  • Labradori retriiver on sõbraliku iseloomuga koer, kes sobib perekoeraks ja harrastusteks, kuid ei sobi õuekoeraks, majavalvuriks või inimesele, kellel pole aega koeraga tegeleda.
  • Labradori retriiver on suurt kasvu koer ja sabaga kohvilaualt tasside mahatõmbamine või tänaval lapse pikalijooksmine ei pruugi olla tema jaoks probleem.
  • Labradorid ajavad kaks korda aastas korralikult karva. Punkt. See käib karva kasvatamise tsükli juurde ja mingid ime eliksiirid seda ära ei hoia. Kontrolli enne kutsika majja toomist, et peres poleks keegi koertele allergiline.
  • Labradori retriiver on aktiivne koer ja vajab nooruses juhtimist ja koolitust.

KAS SEE PESAKOND JA JUST SEE KUTSIKAS SOBIB MULLE?

Nagu kõik saksa lambakoerad pole Komissaar Rexid, pole kõik labradorid ka rahulikud isendid. Kuigi tõug on ikka üks ja sama, on selles suuri erinevusi kahe koera, nende iseloomu ja välimuse vahel. Mõni labradori retriiver on rahulik, teine rahutu ja aktiivne. Ka erinevad aretusliinid ja kasvatajate rõhuasetus oma aretustöös on erinev. 

Kirjelda põhjalikult kasvatajale, millisena kujutad oma kooselu tulevase koeraga ette ja milline saab olema kutsika uus pere. Kindlasti maini, kui sul on soov tulevikus treenida koerast välja abikoer või harrastuskaaslane. 

MIS MINU ELUS MUUTUB SEOSES UUE PERELIIKMEGA?

labradori retriiver

– AJA PLANEERIMINE: Koera võtmine esitab perele mitmeid nõudmisi, väike kutsikas tahab tihti süüa, teeb oma hädasid tihti ja tuppa ja ei ole veel valmis üksi koju jääma, nagu täiskasvanud koer. Kõike, mida ootad temalt täiskasvanuna, tuleb talle hakata õpetama. Ta vajab algkoolitust, regulaarseid jalutuskäike, sotsialiseerimist ja aktiviseerimist, et temast saaks ühiskonna hea liige.

AJAPUUDUS = KÄITUMISHÄIRED = PROBLEEMKOER!

See väike karvane koerabeebi elab Sinu kõrval 12-14 aastat. Enne koeravõttu mõtle, milline on sinu elu viie või kümne aasta pärast: kui vanad on siis lapsed, kas nad elavad teiega, kas peate viibima pikalt välismaal ja milline on teie elurütm.

– RAHALISED VÄLJAMINEKUD: korralik söök, hoolduskulud, vaktsineerimised, ussikuurid, koolitus. Täiskasvanud labradori retriiveri peale kulub üle 1000 krooni kuus, nii et kutsika ost ei ole kõige suurem väljaminek koera hankimise juures. Järgmise aasta jooksul kulutate koera peale rohkem raha, kui see summa, mille tema eest ostes välja käisite.

– VASTUTUS: koeraomanik vastutab oma koera eest kõikides olukordades. Kui sinu koer käitub halvasti, rikub oma käitumisega teiste rahu või on halvasti sotsialiseeritud, on see sinu, mitte koera või naabrite probleem. Tutvu oma kodukoha koerte pidamise eeskirjaga.

Koera võtmine ei pruugi olla hea mõte, kui:

  • koera järgi koristamine ei tundu sulle vastuvõetav,
  • sul ei ole aega koeraga iga päev väljaspool oma aeda jalutada,
  • sul ei leidu aega/tahtmist osaleda koeraga algkoolitusel,
  • mõni pereliige on koera võtmise vastu.

KAS VÕTTA KUTSIKAS, NOOR KOER VÕI TÄISKASVANUD KOER?

Seda, kas teie perre sobib paremini pisike kutsikas, nooruk või juba natuke vanem koer, sõltub sellest, kui palju on teil aega ja tahtmist temaga tegeleda. Oma eelised on kõigil.

Kutsikas vajab koerabeebina palju tähelepanu ja järelvalvet. Loovutusealise kutsika elu juurde käivad kümned pissiloigud ja hunnikud toas ning iga paari tunni tagant õueskäimine. Väike kutsikas ei pruugi veel kodus üksi esimestel päevadel hakkama saada, mistõttu on oluline hakata teda sellega harjutama ning tõenäoliselt teha läbi ka puuritreening. See võib tähendada magamata öid ja pahuraid naabreid. Lisaks mängivad kutsikad esialgu näksates hammaste ja rebides küüntega, mistõttu väikeste lastega peres on vaja hoida pidevalt silma peal, et keegi nendes mängudes viga ei saa. Kutsikate ja noorte koerte igapäevaelu juurde võivad käia ka näritud põrandaliistud, purustatud telekapuldid ja sissesöödud juhtmed. Hoia kutsikat turvalises keskkonnas, kui sa teda jälgida ei saa.

Positiivse poole pealt on kutsikad lihtsalt armsad, eriti esimestel kuudel, kui nad mahuvad veel sülle. Ka pahandused võivad jääda toredateks mälestusteks. Samuti on harrastus- ja töökoera valides kutsikat võimalik varakult suunata soovitud töö poole ning sotsialiseerida ning kasvatada teda oma käe järgi.

Nooruk tähendab koera, kes meenutab välimuselt juba täiskasvanud koera, ent on veel kutsikalaadse mõtlemise ja tegudega. Selline labradori retriiver on tõenäoliselt juba toapuhas ning tulles aktiivse kasvataja juurest, on ka saanud mõnevõrra koolitust, harjunud puuriga, usaldusväärne laste ja teiste koertega, kõnnib viisakalt rihma otsas. Noore koeraga saab juba minna pikematele jalutuskäikudele ning alustada mõne huvitava harrastusalaga ning temas on paremini näha tema loomuomast temperamenti ning iseloomuomadusi.

Kasvataja juurest tulnud noor labradori retriiver võib otsida uut kodu seetõttu, et mingil põhjusel ta ei ole osutunud näituste või aretuse jaoks piisavalt heaks eksemplariks. See ei tähenda, et ta ei oleks suurepärane pere- või harrastuskoer.

Täiskasvanud koer võib omakorda otsida kodu samadel põhjustel. Mõnikord otsivad kasvatajad kodu just neile toredatele koertele, kes aretuses enam ei osale ja võiksid nautida elu ja pensionipõlve mõne toreda pere ainukese koerana, saades rohkem tähelepanu, kui ühe koerana teiste seas kennelis. Selline väljakujunenud koer võib olla hea kaaslane peredele, kelle igapäevaellu ei mahu pidev loikude ja pahanduste koristamine, ent kes tahavad saada endale juba väljakujunenud sõpra. Täiskasvanud koera peale tasub mõelda, kui peres on palju lapsi või erivajadustega pereliige või koera on otsimas vanemad inimesed.

KUI PALJU MAKSAVAD LABRADORI RETRIIVERITE KUTSIKAD JA MIKS?

Labradoride keskmine hind Eestis hetkel on 800-1300 euri. Ühe kutsika hind kujuneb tavaliselt pesakonna sünnile eelnenud ja järgnenud kulutuste järgi (loe täpsemalt siit). Kui kokku lugeda kõik kulutused, mis on tehtud terviseuuringutele, testidele, paaritusmaksudele ja kutsikate sünni ja üleskasvatamisega seonduvale, siis vahel, hea õnne puhul võib kasvatajale midagi preemiaks rahakotti jääda. Tihtipeale aga jääb kasvataja ka suurde miinusesse. Niisiis ei ole eetiline pesakonna tegemine mingis mõttes äriline ettevõtmine, vaid ennekõike kallis harrastus.

Siin üks näide kahe pesakonna tuludest-kuludest.

“ME EI TAHA NÄITUSEKOERA, VAID SÕPRA PERELE. KAS SIIS ON HIND ODAVAM?”

labradori retriiverKutsikatel on erinevad eeldused. Üks on lubav näituste ja aretuse jaoks. Teisel on head instinktid jahikoera kohta. Kolmas sobiks päästekoeraks ja neljandast võib saada suurepärane teraapiakoer. 

Kõik nad on ennekõike pere lemmikud. 

Neid kutsikad pesakonnas, kellel on potentsiaali saada näitusekoeraks, ei söödeta, vaktsineerita ega hooldata teistmoodi, kui neid kutsikaid pesakonnas, kellel seda perspektiivi ei ole. Seetõttu ei sõltu ka kutsikate hind sellest, kas ta võetakse näitusekoeraks või mõne muu harrastuse jaoks. Kõik ühe pesakonna kutsikad maksavad sama palju, hoolimata sellest, millised eeldused ühel või teisel kutsikal on.

Samal ajal elavad kõige rahuldust pakkuvamat elu just need koerad, kellega midagi harrastatakse.
Seda seepärast, et: 

  • Igasugune harrastamine (sõnakuulelikkus, agility, jaht, jne) õpetab inimest paremini mõistma koera kui erinevat liiki. Selle läbi suureneb liikidevaheline üksteisemõistmine ja koostöö. 
  • Koertel, kellega mõnda ala harrastatakse, esineb vähem käitumisprobleeme ja nende omanikud tajuvad kooselu koeraga meeldivamana.

Kõige rohkem kannatavad koerad igavuse käes ja suur osa koerte käitumisprobleemidest oleks olemata, kui neile oleks tagatud liigile omane elu. Selline elu, mis pakub liikumist, igapäevast tööd, probleemidele lahenduse leidmise oskust, vaimset stimulatsiooni ja aktiivset elu.

Seetõttu eelistavad mitmed kasvatajad peresid, kus on koerale lisaks pere lemmikuks olemisele varuks ka mõni harrastusplaan.

P.S. Üheksa inimest kümnest võtab koera sõnadega “näitustel me käima ei hakka”. Nii ka allakirjutanu, kes läks esimese koeraga esimesele näitusele lihtsalt vaatama, mis see endast kujutab. Sellest kasvas välja tore harrastus, mis tõi koerale sära silmadesse ja nime ette tiitlite rea, ent näituste algne eesmärk on anda hinnang sellele, kui palju vastab konkreetne koer tõu standardis kirjeldatule. Näitustel näeb teisi selle tõu esindajaid ja saab suhelda tõu entusiastidega. 

KAS PABERITEGA VÕI ILMA?

“Paberid” ehk registreerimistunnistus on koerale nagu sünnitunnistus. See on dokument, mis kinnitab, et sinu kutsika vanemad on samast tõust. Kui tõule on määratud aretusnõuded, siis võivad paberid anda ka kinnituse, et kutsika vanematele on tehtud terviseuuringud, et vähendada tõenäosust, et see haigus sinu kutsikal avalduks.

  • Tõutunnistus sisaldub kutsika hinnas
  • Tõutunnistus ei küsi sahtlis olles raha
  • Tõutunnistus ei kohusta koeraga näitustele või katsetele minema
  • Tõutunnistust ei saa koerale hiljem tema elu jooksul tellida

Ühe kutsika tõutunnistus maksab kennelliidus 15 eurot ja antakse kõikidele kutsikatele, kelle vanemad on samast tõust. Müüti “paberid on kallid” levitavad kutsikamüüjad, kes püüavad hoida kokku terviseuuringute ja kutsikate korraliku hooldamise pealt ja aretavad koeri hoolimata sellest, kas nad on terved või kannavad pärilikke haigusi. Selliseid kasvatajaid nimetatakse “puppymilleriteks” ja nende eesmärk on teenida kasumit, mitte investeerida kutsikate kvaliteeti. Kui kutsikas müüakse ilma dokumentideta, siis ei ole teil mingit garantiid, et teie kutsikal ei ilmne mõni pärilik viga, mida oleks saanud vältida või et te pole maksnud tuhandeid kroone kutsika eest, kellest kasvab tavaline segavereline koer.

labradori retriiver

EMANE VÕI ISANE?

Nii emaste kui isaste kohta liigub ringi palju müüte, ent inimese toimetulek koeraga sõltub konkreetse koera temperamendist, kutsika ja noore koera koolitamisele ja sotsialiseerimisele panustatud ajast ja inimese kehtestamisvõimest. Ükski teaduslik uuring ei ole tõestanud, et koerte üks sugupool oleks selgelt teisest leplikum, agressiivsem või kergem koolitada. Nii nagu ei saa üldistada, kummast soost lapsed vajavad kasvamise ajal rohkem vaeva ja tähelepanu, ei saa seda teha ka koerte puhul.

Koera õpetamise ja juhtimise peale kuluva aja määrab konkreetse kutsika temperament ja aktiivsustase ja selles isane ja emane labradori retriiver ei erine. 

Mõned eripärad saab küll isaste ja emaste labradori retriiverite puhul välja tuua. 

  • Isased labradorid on kasvu poolest suuremad (56-57 cm) ning kaaluvad 38-40 kg.
  • Emaste turjakõrgus on 54-56 cm ja kaal 30-32 kg. 
  • Emased koerad saavutavad suguküpsuse, oma kasvu ja mõõtmed varem. 
  • Emastel koertel on enamasti kaks korda aastas jooksuaeg, mis kestab kolm nädalat ja mille teise poolde jääb 2-3 päeva viljastumisvõimelist aega. Esimene jooksuaeg võib alata umbes 7-11 kuu vanuselt. Nende kolme nädala jooksul eritub koeral verine voolus ning soovimatute kutsikate vältimiseks peaks sel perioodil jalutama emasega rihmas ning teda ei tasu jätta üksi aeda. 
  • Ei ole ühtegi teaduslikult tõestatud uuringut, mis tõestaks, et kutsikate saamine parandaks emase koera tervist. Pesakonna sünd ei aita vältida mädaemaka või rinnanäärmepõletike ohte. Samuti ei ole leitud seost isase koera paaritamise ja  eesnäärmeprobleemide väiksema esinemise vahel. Seda, kas konkreetne koer peaks kutsikaid saama, tuleb otsustada tema terviseuuringute näitajate, iseloomu, närvikava, sugupuus esinevate riskide ning füüsilise vormi ja anatoomia põhjal. 
  • Nii isased kui emased saavad omavahel hästi läbi, kui neid on nooruses õigesti omavahel suhtlema õpetatud. Labradori retriiverite kennelites elavad tavaliselt isased ja emased mitmekaupa rahumeelselt koos.
  • Emase steriliseerimise ja isase kastreerimise mõjude kohta on viimasel aastakümnel ilmunud märkimisväärne hulk uurimistöid, mis kinnitavad nende operatsioonide sagedasi kõrvalnähte ning negatiivset mõju koera käitumisele ja tervisele. Ka meie kenneli kogemused kinnitavad, et koera steriliseerimist/kastreerimist ei tasu kergekäeliselt võtta ette lihtsalt mugavuse pärast. Enne kui otsustad oma koera operatsioonile viia, kaalu põhjalikult selle plusse ja miinuseid. 

Isaseid ja emaseid võrdlev artikkel koerte käitumiseksperdi Patricia McConnell, PhD sulest (inglise keeles, avaneb uues aknas).

labradori retriiver

 

KAS LABRADORI RETRIIVER VAJAB OMA MAJA VÕI SOBIB KA KORTERISSE?

Koera heaolu ei sõltu ruutmeetrite arvust või õue suurusest, vaid sellest, kui suurel määral saab ta nautida liigile omast elustiili. Koerte sugulased hundid ja hulkuvad koerad reisivad kümneid kilomeetreid päevas, peavad jahti ning lahendavad ülesandeid, et kõht täis saada. Ükskõik, kas koduhoov on 800 või 8000 ruutmeetrit suur, vajab ka teie labradori retriiver (ja iga muu tõug) igapäevaseid jalutuskäike väljaspool oma aeda,  vaimset stimulatsiooni ja sotsialiseerimist. See aitab koeral hoida vaimset tasakaalu, vältida käitumisprobleeme, tagab tugevama närvisüsteemi ning parema ühiskonnakõlblikkuse.

Pidev õuekoera elu labradorile ei sobi. Rutiinne igavus viib halbade kommeteni (haukumine, kaevamine, põgenemine) ja võib põhjustada tõsiseid psüühikahäireid. Paljud noored labradorid otsivad hea meelega endale tegevust, mis võib lõppeda omanikule kuuluva hävitamisega ja naabrite häirimisega.

Ka korterikoer vajab tegevust ja inimesepoolset aktiviseerimist, muidu on tulemus sama. Peale igapäevaste jalutuskäikude vajab koer harjutamist uute olukordade, teiste koerte, inimeste ja olenditega (trammid-trollid, suusatajad, jalgratturid) ja koolitust, kuidas igas olukorras kuulata omaniku sõna. Aktiviseerimiseks sobivad mõtte- ja ninaülesanded, jälje ajamine ja asjade otsimine ning ka näiteks tasakaaluharjutused.

Kui korterikoerte omanikud viivad oma koerad nädalavahetusel metsalõhnu nuusutama, siis majaomanikud võiks oma koera viia linna sotsialiseeruma.

 

labradori retriiver

KAS KOERA TOHIB KINKIDA?

labradori retriiverEi, ei ja veelkord ei. Koera võtmine on otsus, mida paljud pered plaanivad kuid ja isegi aastaid. Kutsikat ei tohiks valida ainult värvi ja soo alustel, vaid ennekõike tema energilisuse astme, aktiivsuse ja tulevase elustiiliga sobivuse alusel. Mõne pere jaoks on sobiv aktiviseerida kutsikat 6 tundi päevas, käia temaga iga nädal koertekoolis, iga õhtul sotsialiseerimas ja pikkadel jalutuskäikudel. Teise pere jaoks on see aga natuke liiga palju ja kui neile kinkida väga suurte nõudmistega kutsikas, siis võib heast tahtest tehtud kingitusest kujuneda karvane painaja, kes närib ühtmoodi nii oma elamist kui ka omanike närve. Nii nagu teie ei saa otsustada selle üle, kas teie sõpradel on õige hetk last saada, ei tohi otsustada ka selle üle, et kas koer sobib nende elamisse või ei.

Oma pere lastele kutsika kinkimine võib südame soojaks teha, aga te olete ju ette valmistunud selleks, et koera eest hoolitsejaks jääte teie, täiskasvanud, eks? Need toiduvalmistamised ja pissiringid jäävad enamuses teie kanda. Lisaks loodab kutsikas leida inimkarjas head juhti, kelle signaalid ja reeglid on selged ja kindlad. Seetõttu juhtub väga harva, et ta aktsepteerib last tingimusteta. Kui tuleb murdeiga ja koer hakkab katsetama oma piire ja võimalik, et püüab ka last karjahierarhias endast allapoole nügida, peate teie olema olemas, et mõlemaid juhendada ja teha koerale leebelt ja kindlalt selgeks, et teie lapsed on teile tähtsamad.

MIDA MA PEAN TEADMA LABRADORIKUTSIKA VANEMATE KOHTA ENNE OSTU?

Labradori retriiveri pesakonna vanematel peavad olema uuritud puusad, küünarliigesed ja silmad. Paaritada võib ainult terveid koeri.

Vanematel peab olema olemas vähemalt kaks näitusehinnet “väga hea”, et tagada, et nad näevad välja nagu labradorid ja nende iseloom on vastav tõule.

KUI OTSUSTASIN, SIIS MILLEST ALUSTADA?

labradori retriiverVõta varakult kasvatajaga ühendust ja tutvusta oma peret. Kirjelda teie elurütmi ja täpsusta, millist pereliiget otsid? Kas teie peres on väikesi lapsi või näiteks liikumispuudega vanemaid inimesi? Kui palju teil on aega koera koolituse jaoks? Kui palju teie pere reisib? Kindlasti maini ära, kui sul on koeraga mingeid harrastusplaane: sõnakuulelikkuse võistlused, jaht, agility, pimedate juhtkoera või abikoera õpetamine, näitustel käimine või ehk kunagi kutsikate planeerimine? Pesakonna on erinevad ja kutsikatel on erinevad eeldused nii välimuse kui iseloomu poolest.

Näiteks: kui soovid endale jahikoera, siis saab kasvataja hakata juba enne, kui kutsikad on loovutusealised, hakata valima sulle pesakonnast kutsikat, kellel on kõige paremad jahiinstinktid ja paremad eeldused. Sama kehtib ka näituse- ja aretuskoera kohta.

Arvesta, et hea kutsika saamine võib tähendada ka seda, et pead mõnda aega ootama.

Kui kutsikatel on juba silmad-kõrvad lahti ja nad tõusevad jalgadele, siis oled oodatud kasvataja juurde tema, kutsikate ema ja kutsikatega tutvuma. See juhtub enamasti peale kutsikate teist elunädalat, et esimestel nädalatel tagada emale ja kutsikatele piisav rahu.

Kui peale kohtumist on soov just sellest pesakonnast kutsika võtta, siis sõlmitakse enamasti Eesti Kennelliidu blanketil ostu-müügilepingu ja kutsika broneerimiseks tasub ostja käsiraha. Lepingu sõlmimine selles faasis tähendab kutsika broneerimist ja juhul, kui peaksite ikkagi kutsikast mingil põhjusel loobuma peale lepingu sõlmimist, siis käsiraha ei tagastata. Nii on ka kasvatajal veendumus, et teie otsus on olnud läbimõeldud ja kutsikal kindel kodu olemas.

Kennelliidu ostu-müügilepinguga saad tutvuda siin. Ostu-müügilepingusse lisan pärilike haigustega võitlemiseks tingimuse, et koerale tuleb teha vanuses 1-3 aastat ametlikud düsplaasiauuringud (puusad ja küünarliigesed) ja silmauuringud. Seda nõutakse ka kõigilt koertelt, kellele planeeritakse kutsikaid.

Eesti Retriiverite tõuühingu ostu-müügilepingu lisaga saad tutvuda siin.

Koera kaasomandilepingu kohta saad lugeda siit.

labradori retriiver My Brand Sky Spirit 8 weeks old

KAS OMANIK VALIB KUTSIKA VÕI VASTUPIDI?

Kuidas see kutsika valimine siis õieti välja näeb? Lähen pesakasti juurde ja valin välja selle, kes esimesena minu juurde tuleb? Või selle, kes on kõige suurem? Või selle, kes on kõige rahulikum? Või selle, kes tundub kõige nunnum?
Kahjuks näitab kogemus, et inimesed võivad emotsioonipõhiselt valides teha väga ohtlikke valikuid ja lähtuda ringikeerlevatest müütidest või kutsika välisest omapärast, mis ei oma mingit tähtsust hiljem kutsikaga kooselamise seisukohast. See, milline kutsikas pere juurde esimesena tuterdab või kes on aktiivsem/rahulikum, võib sõltuda rohkem sellest, mis kell te kutsikaid vaatama tulite või mitu peret enne teid käis, kui kutsika loomuomasest temperamendist.
Kutsika ja õige pere kokku sobitamine on meie jaoks tõsine ja vastutusrikas protsess ja seetõttu ei lase me kutsikaid valida emotsioonide või väliste kriteeriumide alusel, nagu nunnusus, kutsika väline omapära, silmavaade või värvi heledus/tumedus/sobivus sisekujundusega. Erinevus kutsikate välimuse, tööomaduste ja iseloomu vahel võib olla suur ning kui valede eeldustega kutsikas satub valedesse kätesse, võib sellest tulla nii pere kui koera jaoks ebameeldiv kogemus.

Olulisemad küsimused kutsika valikul on:
  • kui palju aktiviseerimist/koolitust hakkab see koer tulevikus vajama? kas piisab tunnist-paarist päevas või vajab ta 8-tunniseid „tööpäevi“, et olla rahulik ja tasakaalukas?
  • milline on selle kutsika dominantsus? kui kergesti on seda kutsikat võimalik provotseerida hammustama/haukuma?
  • kas see kutsikas sobib töökoolituse jaoks või vajab ta peret, kes ei esita talle suuri nõudmisi?
  • kas sellel kutsikal on eeldusi nende harrastuste jaoks, mis teda ootaval perel on plaanis (kas kutsikas sobib jahikoeraks, teraapiakoeraks, päästekoeraks, näitusekoeraks, vms)?
  • kas see kutsikas sobib meie pere jaoks?

Jätame endale alati õiguse valida pesakonnast kasvama kutsika(d), kellel on parimad eeldused näituse/aretusekarjääriks. Kui pesakonnas on selliseid kutsikaid rohkem, lähevad nad enamasti teistele näituse/aretushuvilistele. Töökoera otsivatele inimestele valime kutsikad, kes reageerivad paremini saagilõhnadele, omavad tugevamaid jahiinstinkte ja on taibukamad oma nina kasutades. Spetsiifilised on tingimused ka erinevate harrastus/teraapia/hüpokoerte valikul.

Perekoerte sobitamisel õigesse perre on abiks 7-nädalaselt tehtav iseloomutest, mille teeb inimene, kes ei ole kutsikatega kokku puutunud ja seda ruumis, kus kutsikad ei ole varem käinud. Milline see välja näeb ja millised on tulemused, loe siit: http://www.mybrand.ee/kutsikatest.pdf. Peale testimist annab testija ka omapoolsed soovitused erinevate kutsikate kohta. Näiteks võib ta ütelda mõne kutsika kohta, et see ei sobi kindlasti väikeste lastega perre või teise kutsika kohta, et vajab väga kogenud juhti, kes oskab kutsikat kindlakäeliselt juhtida.

Meil sündinud kutsikate tulemustest võib teha kokkuvõtte, et 95% kutsikatest saavad tulemuse „3“ ning ülejäänud on tulemustega „2“, „4“ või „5“.

See kutsikas, kelle täna pesakastist kaasa võtate, elab teiega loodetavasti järgmised 12-15 aastat. Kui tema iseloom ja vajadused ei sobi teie pere eelduste ja võimalustega, on õnnetu nii koer kui omanikud ja hullemal juhul võib see viia probleemkäitumiseni, koerast loobumise või magamapanemiseni, seetõttu on oluline, et kirjeldate ausalt oma pere elustiili ning ootusi tulevasele kutsikale.
Palun usaldage meie aastatepikkust kogemust ning mõistke, et teeme valikud lähtudes sellest, mis on parim meie kutsikatele.

MISMOODI VALMISTATAKSE ETTE MEIE KUTSIKAID KODUDESSE MINEKUKS?

Kutsikad kasvavad kodus, koos teiste koertega ja harjutatakse jahisaagi lõhnadega alates neljandast elunädalast.

Võimalusel teeme kutsikatele 7-nädalaselt iseloomutesti, mille eesmärk on kirjeldada kutsika iseloomu, tema eeldusi koolitatavuseks ja eelistatavat peret, kuhu kutsikas sobib.

Kui tuled kutsikaid vaatama, räägime sellest, milliseid ettevalmistusi peaks tegema, enne kui kutsikas tuleb koju. Räägime hooldamisest, toitmisest, liikumisest ja koolitusest ja saad kaasa ka meie kenneli kutsikajuhendi, kus kõik see paberil kirjas.

Kutsikatele tehakse esimesed ussikuurid ja vajadusel vaktsineerimine.

Kutsikad saavad kaasa:
  • kutsika hooldus- ja toitmisjuhendi
  • kennelliidu ostu-müügilepingu
  • kennelliidu registreerimistunnistuse
  • veterinaarpassi
  • märgistuse mikrokiibiga
  • loomaarsti tõend (kutsika tervisliku olukorra kohta loovutushetkel)
  • mänguasja
  • alustuspaki toitu paariks päevaks

Soovime, et kutsikaostjad hoiaksid samuti meid kursis sellega, mis saab väiksest labradorihakatisest tulevikus. Käige meid vaatamas ja end näitamas ja andke teada kõikidest näituse- ja võistlusetulemustest, pisipahandustest ja rõõmudest 🙂

Küsige alati julgelt abi. Vajadusel ja võimalusel võin aidata näitusel esitlemisega, algkoolituse ja näitusekoolitusega.

Loodan, et leiad endale toreda sõbra!