Koera võtmine on tõsine otsus ja küpseb vahel aastaid. Kindlasti vajab see sügavat läbi mõtlemist ja kõigi pereliikmete absoluutset nõusolekut.

KAS SEE TÕUG SOBIB MULLE?

black-pup2Labradori retriiver on sõbraliku iseloomuga koer, kes sobib perekoeraks ja harrastusteks, kuid ei sobi õuekoeraks, majavalvuriks või inimesele, kellel pole aega koeraga tegeleda.

Labrador on suurt kasvu koer ja sabaga kohvilaualt tasside mahatõmbamine või tänaval lapse pikalijooksmine ei ole tema jaoks probleem.

Labradorid ajavad kaks korda aastas korralikult karva. Punkt. Seda ei saa mingite imeliste eliksiiridega ära hoida ja sellega peab leppima. Kontrolli enne kutsika majja toomist, et peres poleks keegi koertele allergiline.

KAS SEE PESAKOND JA JUST SEE KUTSIKAS SOBIB MULLE?

Nagu kõik saksa lambakoerad pole Komissaar Rexid, pole kõik labradorid ka rahulikud isendid. Kuigi tõug on ikka üks ja sama, on selles suuri erinevusi kahe koera, nende iseloomu ja välimuse vahel. Mõni koer on rahulik, teine rahutu ja aktiivne, on suur erinevus, millist kutsikat valida, kui soovid saada temast head jahikoera või sõpra pensionäridest vanavanematele.

MIS MINU ELUS MUUTUB SEOSES UUE PERELIIKMEGA?

mbsenator– AJA PLANEERIMINE: Koera võtmine esitab perele mitmeid nõudmisi, väike kutsikas tahab tihti süüa, teeb oma hädasid tihti ja tuppa ja ei ole veel valmis üksi koju jääma, nagu täiskasvanud koer. Kõike, mida ootad temalt täiskasvanuna, tuleb talle hakata õpetama. Ta vajab algkoolitust, regulaarseid jalutuskäike, sotsialiseerimist ja aktiviseerimist, et temast saaks ühiskonna hea liige.

AJAPUUDUS = KÄITUMISHÄIRED = PROBLEEMKOER!

See väike karvane koerabeebi elab Sinu kõrval 12-14 aastat. Enne koeravõttu mõtle, milline on sinu elu viie või kümne aasta pärast: kui vanad on siis lapsed, kas nad elavad teiega, kas peate viibima pikalt välismaal ja milline on teie elurütm.

– RAHALISED VÄLJAMINEKUD: korralik söök, hoolduskulud, vaktsineerimised, ussikuurid, koolitus. Täiskasvanud labradori peale kulub üle 1000 krooni kuus, nii et kutsika ost ei ole kõige suurem väljaminek koera hankimise juures. Järgmise aasta jooksul kulutate koera peale rohkem raha, kui see summa, mille tema eest ostes välja käisite.

– VASTUTUS: koeraomanik vastutab oma koera eest kõikides olukordades. Kui sinu koer käitub halvasti, rikub oma käitumisega teiste rahu või on halvasti sotsialiseeritud, on see sinu, mitte koera või naabrite probleem. Tutvu oma kodukoha koerte pidamise eeskirjaga.

Koera võtmine ei pruugi olla hea mõte, kui:

  • koera järgi koristamine ei tundu sulle vastuvõetav,
  • sul ei ole aega koeraga iga päev väljaspool oma aeda jalutada,
  • sul ei leidu aega/tahtmist osaleda koeraga algkoolitusel,
  • mõni pereliige on koera võtmise vastu.

KUI PALJU MAKSAVAD LABRADORI RETRIIVERITE KUTSIKAD JA MIKS?

Labradoride keskmine hind Eestis hetkel on 800-1300 euri. Ühe kutsika hind kujuneb tavaliselt pesakonna sünnile eelnenud ja järgnenud kulutuste järgi. Kui kokku lugeda kõik kulutused, mis on tehtud terviseuuringutele, geenitestidele, isase paaritusmaksudele ja kutsikate sünni ja üleskasvatamisega seonduvale, siis vahel, hea õnne puhul võib kasvatajale midagi preemiaks rahakotti jääda. Tihtipeale aga jääb kasvataja ka suurde miinusesse. Niisiis ei ole eetiline pesakonna tegemine mingis mõttes äriline ettevõtmine, vaid ennekõike kallis harrastus.

Siin üks näide kahe pesakonna tuludest-kuludest.

“ME EI TAHA NÄITUSEKOERA, VAID SÕPRA PERELE, KAS ODAVAMALT SAAKS!”

Eliza in FinlandKõik kutsikad müüakse kellelegi sõbraks. Ei usu, et on kasvatajat, kes ei oleks huvitatud sellest, et tema kutsikad leiavad endale pered, kus neist saavad parimad sõbrad ja pereliikmed.

Kutsikatel on erinevad eeldused. Mõni on lubavam näituste ja aretuse jaoks. Mõnel on paremad instinkid ja eeldused saada heaks jahikoeraks või agilitykoeraks või päästekoeraks või pimeda juhtkoeraks või teraapiakoeraks. Valikuid, mida koeraga harrastada on kümneid, näitused on vaid üks osa sellest.

Neid kutsikad pesakonnas, kellel on potentsiaali saada näituse-  või aretuskoeraks, ei söödeta, vaktsineerita ega hooldata teistmoodi, kui neid kutsikaid pesakonnas, kellel on perspektiivi saada headeks jahikoerteks või agilitykoerteks. Seetõttu ei sõltu ka kutsikate hind sellest, kas ta võetakse näitusekoeraks või mõne muu harrastuse jaoks. Kõik ühe pesakonna kutsikad maksavad sama palju, hoolimata sellest, millised eeldused ühel või teisel kutsikal on.

P.S. Koeranäitused ei ole ka tsirkus, kus koerad “puhvitakse üles” ja pannakse läbi rõngaste hüppama, vaid võimalused koera sotsialiseerida teiste koertega ja kuulda kohtuniku arvamust selle kohta, kui palju just sinu koer vastab tõu standardile. Koerad naudivad, kui nad saavad “seltskonda”, näevad kümneid liigikaaslasi ja pealekauba premeeritakse neid maiusega selle eest, kui nad seisavad ja liputavad saba.

Aga üheksa inimest kümnest võtab koera sõnadega “oi, ega me näitustel käima ei hakka” ja pooltega neist kohtume me ikka kunagi hiljem näituse- või treeningplatsil, sest neil tekkis tahtmine ikka kord järgi proovida, mis seal tehakse. Ja mõnikord võib sellest välja kasvada tore hobi. Nii juhtus, muide, ka allakirjutanuga 😉

KAS PABERITEGA VÕI ILMA?

“Paberid” ehk registreerimistunnistus on koera sünnitunnistus. See on dokument, mis kinnitab, et sinu kutsika vanemad on samast tõust, neil on tehtud terviseuuringud ja nad näevad välja nagu see tõug välja nägema peab. Tõutunnistuse olemasolu EI TÄHENDA, et pead koeraga näitustel käima või teda aretama hakkama.

Ühe kutsika tõutunnistus maksab kennelliidus 200 krooni. Müüti “paberid on kallid” levitavad tihtipeale kutsikamüüjad, kes püüavad hoida kokku terviseuuringute ja kutsikate korraliku hooldamise pealt ja aretavad koeri hoolimata sellest, kas nad on terved või kannavad pärilikke haigusi. Selliseid kasvatajaid nimetatakse “puppymilleriteks” ja nende eesmärk on teenida kasumit. Kui kutsikas müüakse ilma dokumentideta, siis ei ole teil mingit garantiid, et teie kutsikal ei ilmne mõni pärilik viga, mida oleks saanud vältida või et te pole maksnud tuhandeid kroone kutsika eest, kellest kasvab tavaline krants.

EMANE VÕI ISANE?

EMANE:

rahulikum ja kodu hoidvam, väiksemat kasvu, 2 x aastas jooksuaeg, risk saada soovimatuid kutsikad, kui koer pole steriliseeritud.

ISANE:

ei ole “tilkuvat” jooksuaega, seetõttu ei teki võistluspause, suuremat kasvu, võib esineda 365-päevast jooksuaega (tahab “pulma”), vajab rohkem koolitust.

Nii emane kui isane kutsikas vajavad tulevikus koolitust. Isasega ei ole lihtsam seetõttu, et tal jooksuaeg puudub ja kutsikate saamise risk on väike. Isane on enamasti suurem ja tugevam (40-45 kg) ja temaga on raske toime tulla, kui on tekkinud käitumisprobleeme (üliseksuaalsus, dominantsus vms). Seetõttu võib olla isane vale valik peredele, kellel pole varem koera olnud, kellel ei jätku aega koera koolitamiseks või kellele on väikeseid lapsi.

MIDA PEAKS TEADMA EMASTE JA ISASTE KOHTA:

* Kui emastel on 2 x aastas jooksuaeg, millest “ohtlik” aeg on üks nädal (sel ajal peaks koeraga käima rihma otsas), siis ISASTEL VÕIB ESINEDA JOOKSUAEGA 365 päeva aastas, mil ta tahab “pulma” joosta, muutub “kurdiks”, sõnakuulmatuks ning dominantseks ja tülinorivaks teiste koertega. Seda võib juhtuda iga kord, kui kuskil 3 km raadiuses on mõni jooksuajane emane. Hullematel juhtudel võib väljenduda see nädalatepikkuses ulgumises, söömisest keeldumises, isegi uste-akende-rõdude lõhkumises.

* Iga emane EI PEA ja EI TOHIKS saada kutsikaid. Hundikarjas saab kutsikaid vaid alfa-emane, teised toimivad ammedena-õpetajatena.

* Kutsikate saamine ei ole tervislikel põhjustel kasulik. Vastupidi, vahel aktiviseerib see emase koera hormoontegevuse, millele võivad järgneda libatiinused, emakapõletikud, rasked jooksuajad ja probleemid. Koer tegutseb põhiliselt instinktide alusel ja need võivad teda panna ka tegema meie mõistes ekstreemsusi nagu oma kutsikate tapmine, söömine või hülgamine.

* Kui emasele ei soovita pesakonda, võib ta kohe peale esimest jooksuaega steriliseerida, mis aitab vältida hormoonprobleeme ja põletikke. Nii ei ole tal kunagi enam jooksuaega ega tõenäosust saada soovimatuid kutsikaid. See on lihtne protseduur, mis võtab aega paar tundi ja millest koer toibub kiiresti.

KAS LABRADOR VAJAB OMA MAJA VÕI SOBIB KA KORTERISSE?

august-2008-my-brand-indiana-jonezKuigi füüsiline aktiivsus on väga oluline, ei sõltu labradori heaolu ruutmeetrite arvust või õue suurusest. See sõltub sellest, kui palju teda omanik aktiviseerib ja sotsialiseerib. Ka oma õuega koer vajab igapäevaseid jalutuskäike väljaspool oma aeda ja sotsialiseerimist teiste koertega, et olla psüühiliselt tasakaalus. Piltlikult üteldes sõidavad korterikoerte omanikud oma koeraga nädalavahetusel metsa, aga majaomanikud peaks oma koera pistma autosse ja viima ta linna sotsialiseeruma.

Labradorile EI SOBI pidev õuekoera elu, see viib enamasti halbade kommeteni (haukumine, kaevamine) ja koera psüühikahäireteni. Tegemist on tõuga, mis on keskmiselt enam orienteeritud inimesele ja seetõttu ei naudi nad enamasti üksi õue peal luusimist ja otsivad endale ise tegevust, mis võib lõppeda omanikule kuuluva hävitamisega ja naabrite häirimisega.

Ka korterikoer vajab tegevust, muidu on tulemus sama. Peale igapäevaste jalutuskäikude vajab koer harjutamist uute olukordade, teiste koerte, inimeste ja olenditega (trammid-trollid, suusatajad, jalgratturid) ja koolitust, kuidas igas olukorras kuulata omaniku sõna. Aktiviseerimiseks sobivad mõtte- ja ninaülesanded, jälje ajamine ja asjade otsimine ning ka näiteks tasakaaluharjutused.

KAS KOERA TOHIB KINKIDA?

jooksmas3Ei, ei ja veelkord ei. Koera võtmine on otsus, mida paljud pered plaanivad kuid ja isegi aastaid. Kutsikat ei tohiks valida ainult värvi ja soo alustel, vaid ennekõike tema energilisuse astme, aktiivsuse ja tulevase elustiiliga sobivuse alusel. Mõne pere jaoks on sobiv aktiviseerida kutsikat 6 tundi päevas, käia temaga iga nädal koertekoolis, iga õhtul sotsialiseerimas ja pikkadel jalutuskäikudel. Teise pere jaoks on see aga natuke liiga palju ja kui neile kinkida väga suurte nõudmistega kutsikas, siis võib heast tahtest tehtud kingitusest kujuneda karvane painaja, kes närib ühtmoodi nii oma elamist kui ka omanike närve. Nii nagu teie ei saa otsustama selle üle, kas teie sõpradel on õige hetk last saada, ei tohi otsustada ka selle üle, et kas koer sobib nende elamisse või ei.

Oma pere lastele kutsika kinkimine võib südame soojaks teha, aga te olete ju ette valmistunud selleks, et koera eest hoolitsejaks jääte teie, täiskasvanud, eks? Need toiduvalmistamised ja pissiringid jäävad enamuses teie kanda. Lisaks loodab kutsikas leida inimkarjas head juhti, kelle signaalid ja reeglid on selged ja kindlad. Seetõttu juhtub väga harva, et ta aktsepteerib last tingimusteta. Kui tuleb murdeiga ja koer hakkab katsetama oma piire ja võimalik, et püüab ka last karjahierarhias endast allapoole nügida, peate teie olema olemas, et mõlemaid juhendada ja teha koerale leebelt ja kindlalt selgeks, et teie lapsed on teile tähtsamad.

MIDA MA PEAN TEADMA LABRADORIKUTSIKA VANEMATE KOHTA ENNE OSTU?

Labradori retriiveri pesakonna vanematel peavad olema uuritud puusad, küünarliigesed ja silmad. Paaritada võib ainult terveid koeri.

Vanematel peab olema olemas vähemalt kaks näitusehinnet “väga hea”, et tagada, et nad näevad välja nagu labradorid ja nende iseloom on vastav tõule.

KUI OTSUSTASIN, SIIS MILLEST ALUSTADA?

terje-atonen-02Võta varakult kasvatajaga ühendust ja tutvusta oma peret. Kirjelda teie elurütmi ja täpsusta, millist pereliiget otsid? Kas teie peres on väikesi lapsi või näiteks liikumispuudega vanemaid inimesi? Kui palju teil on aega koera koolituse jaoks? Kui palju teie pere reisib? Kindlasti maini ära, kui sul on koeraga mingeid harrastusplaane: sõnakuulelikkuse võistlused, jaht, agility, pimedate juhtkoera või abikoera õpetamine, näitustel käimine või ehk kunagi kutsikate planeerimine? Pesakonna on erinevad ja kutsikatel on erinevad eeldused nii välimuse kui iseloomu poolest.

Näiteks: kui soovid endale jahikoera, siis saab kasvataja hakata juba enne, kui kutsikad on loovutusealised, hakata valima sulle pesakonnast kutsikat, kellel on kõige paremad jahiinstinktid ja paremad eeldused. Sama kehtib ka näituse- ja aretuskoera kohta.

Arvesta, et hea kutsika saamine võib tähendada ka seda, et pead mõnda aega ootama.

Kui kutsikatel on juba silmad-kõrvad lahti ja nad tõusevad jalgadele, siis oled oodatud meie ja meie koertega tutvuma. Me ei luba tavaliselt kutsikaid vaatama nende esimestel elunädalatel, et tagada emale ja kutsikatele piisav rahu.

Kui oled otsustanud sellest pesakonnast kutsika võtta, siis sõlmime Eesti Kennelliidu ostu-müügilepingu ja lepime kokku ettemaksu tasumises. Lepingu sõlmimine selles faasis tähendab kutsika broneerimist ja juhul, kui peaksite ikkagi kutsikast mingil põhjusel loobuma peale lepingu sõlmimist, siis ettemaksu ei tagastata. Nii on ka kasvatajal veendumus, et teie otsus on olnud läbimõeldud ja kutsikal kindel kodu olemas.

Kennelliidu ostu-müügilepinguga saad tutvuda siin. Ostu-müügilepingusse lisan pärilike haigustega võitlemiseks tingimuse, et koerale tuleb teha vanuses 1-3 aastat ametlikud düsplaasiauuringud (puusad ja küünarliigesed) ja silmauuringud. Seda nõutakse ka kõigilt koertelt, kellele planeeritakse kutsikaid.

Eesti Retriiverite tõuühingu ostu-müügilepingu lisaga saad tutvuda siin.

Koera kaasomandilepingu kohta saad lugeda siit.

KAS OMANIK VALIB KUTSIKA VÕI VASTUPIDI?

Kuidas see kutsika valimine siis õieti välja näeb? Lähen pesakasti juurde ja valin välja selle, kes esimesena minu juurde tuleb? Või selle, kes on kõige suurem? Või selle, kes on kõige rahulikum? Või selle, kes tundub kõige nunnum?
Kahjuks näitab kogemus, et inimesed võivad emotsioonipõhiselt valides teha väga ohtlikke valikuid ja lähtuda ringikeerlevatest müütidest või kutsika välisest omapärast, mis ei oma mingit tähtsust hiljem kutsikaga kooselamise seisukohast. See, milline kutsikas pere juurde esimesena tuterdab või kes on aktiivsem/rahulikum, võib sõltuda rohkem sellest, mis kell te kutsikaid vaatama tulite või mitu peret enne teid käis, kui kutsika loomuomasest temperamendist.
Kutsika ja õige pere kokku sobitamine on meie jaoks tõsine ja vastutusrikas protsess ja seetõttu ei lase me kutsikaid valida emotsioonide või väliste kriteeriumide alusel, nagu nunnusus, kutsika väline omapära, silmavaade või värvi heledus/tumedus/sobivus sisekujundusega. Erinevus kutsikate välimuse, tööomaduste ja iseloomu vahel võib olla suur ning kui valede eeldustega kutsikas satub valedesse kätesse, võib sellest tulla nii pere kui koera jaoks ebameeldiv kogemus.
Olulisemad küsimused kutsika valikul on:

  • kui palju aktiviseerimist/koolitust hakkab see koer tulevikus vajama? kas piisab tunnist-paarist päevas või vajab ta 8-tunniseid „tööpäevi“, et olla rahulik ja tasakaalukas?
  • milline on selle kutsika dominantsus? kui kergesti on seda kutsikat võimalik provotseerida hammustama/haukuma?
  • kas see kutsikas sobib töökoolituse jaoks või vajab ta peret, kes ei esita talle suuri nõudmisi?
  • kas sellel kutsikal on eeldusi nende harrastuste jaoks, mis teda ootaval perel on plaanis (kas kutsikas sobib jahikoeraks, teraapiakoeraks, päästekoeraks, näitusekoeraks, vms)?
  • kas see kutsikas sobib meie pere jaoks?

Jätame endale alati õiguse valida pesakonnast kasvama kutsika(d), kellel on parimad eeldused näituse/aretusekarjääriks. Kui pesakonnas on selliseid kutsikaid rohkem, lähevad nad enamasti teistele näituse/aretushuvilistele. Töökoera otsivatele inimestele valime kutsikad, kes reageerivad paremini saagilõhnadele, omavad tugevamaid jahiinstinkte ja on taibukamad oma nina kasutades. Spetsiifilised on tingimused ka erinevate harrastus/teraapia/hüpokoerte valikul.

Perekoerte sobitamisel õigesse perre on abiks 7-nädalaselt tehtav iseloomutest, mille teeb inimene, kes ei ole kutsikatega kokku puutunud ja seda ruumis, kus kutsikad ei ole varem käinud. Milline see välja näeb ja millised on tulemused, loe siit: http://www.mybrand.ee/kutsikatest.pdf. Peale testimist annab testija ka omapoolsed soovitused erinevate kutsikate kohta. Näiteks võib ta ütelda mõne kutsika kohta, et see ei sobi kindlasti väikeste lastega perre või teise kutsika kohta, et vajab väga kogenud juhti, kes oskab kutsikat kindlakäeliselt juhtida.

Meil sündinud kutsikate tulemustest võib teha kokkuvõtte, et 95% kutsikatest saavad tulemuse „3“ ning ülejäänud on tulemustega „2“, „4“ või „5“.

See kutsikas, kelle täna pesakastist kaasa võtate, elab teiega loodetavasti järgmised 12-15 aastat. Kui tema iseloom ja vajadused ei sobi teie pere eelduste ja võimalustega, on õnnetu nii koer kui omanikud ja hullemal juhul võib see viia probleemkäitumiseni, koerast loobumise või magamapanemiseni, seetõttu on oluline, et kirjeldate ausalt oma pere elustiili ning ootusi tulevasele kutsikale.
Palun usaldage meie aastatepikkust kogemust ning mõistke, et teeme valikud lähtudes sellest, mis on parim meie kutsikatele.

MISMOODI VALMISTATAKSE ETTE MEIE KUTSIKAID KODUDESSE MINEKUKS?

Kutsikad kasvavad kodus, koos teiste koertega ja harjutatakse jahisaagi lõhnadega alates neljandast elunädalast.

Võimalusel teeme kutsikatele 7-nädalaselt iseloomutesti, mille eesmärk on kirjeldada kutsika iseloomu, tema eeldusi koolitatavuseks ja eelistatavat peret, kuhu kutsikas sobib.

Kui tuled kutsikaid vaatama, räägime sellest, milliseid ettevalmistusi peaks tegema, enne kui kutsikas tuleb koju. Räägime hooldamisest, toitmisest, liikumisest ja koolitusest ja saad kaasa ka meie kenneli kutsikajuhendi, kus kõik see paberil kirjas.

Kutsikatele tehakse esimesed ussikuurid ja vajadusel vaktsineerimine.

Kutsikad saavad kaasa:

  • kutsika hooldus- ja toitmisjuhendi
  • kennelliidu ostu-müügilepingu
  • kennelliidu registreerimistunnistuse
  • veterinaarpassi
  • märgistuse mikrokiibiga
  • loomaarsti tõend (kutsika tervisliku olukorra kohta loovutushetkel)
  • mänguasja
  • alustuspaki toitu paariks päevaks

Soovime, et kutsikaostjad hoiaksid samuti meid kursis sellega, mis saab väiksest labradorihakatisest tulevikus. Käige meid vaatamas ja end näitamas ja andke teada kõikidest näituse- ja võistlusetulemustest, pisipahandustest ja rõõmudest :)

Küsige alati julgelt abi. Vajadusel ja võimalusel võin aidata näitusel esitlemisega, algkoolituse ja näitusekoolitusega.

Loodan, et leiad endale toreda sõbra!